Teekond pilvede kohal

 Eile algas meie reis Madeirale Erasmus+ projekti "Crossroads" raames. "Crossroads" tõi minu ja veel kaks õpilast, Brigitta ja Ingli, kolmeks nädalaks Madeira saarele oma erialaseid oskuseid arendama ning seejärel sõidavad mõned siinsed õpilased kolmeks nädalaks Eestisse.

Minu esimesed lennud mööduseid väga mõnusalt. Esimesed hetked adrenaliini, kui lennuk järsult nina üles tõstis ja pilvedest kõrgemale kerkimise moment, lõid heas mõttes hinge kinni. Vaated lennukitest olid imelised- päikesetõusu kuma, jääkirmetises aken, helesinine päikeserikas taevas jne olid hingematvalt kaunid. Kahjuks ei ole seda võimalik kaamerasse püüda nii ilusalt, nagu vaade päriselt on, aga siiski ju alati üritame 😀

Muidugi polnud kõik kaunis kui jäähelbed aknal. Esimene, lühem lend Soome, oli väga ebaühtlane ja raputavam, kuigi teine juba leebem. Pikemaks lennuks polnud ma varunud piisavalt tegevust ja võidelda tuli igavusega, kuid sellest palju suurem probleem olid rõhumuutused. Õhkutõusu ja maandumise ajal, ning vastavalt pärast ja enne neid, lõid kõrvad väga valusalt lukku, aga kaasa ostetud närimiskumm aitas selle vastu väga. Ebamugav oli veel ka mitmed tunnid pärast lendu, kui pea tundus tugeva surve all olevat ja kõrvad tegid ka valu. Usun, et ajapikku ja rohkema lendamisega harjub ka nende asjadega ära ja kõik on korras.

Kokkuvõttes meeldis lendamine mulle väga. Kõige rohkem ilmselt õhku tõusmised ja maandumised, sest vähemalt alguses pakuvad need närvikõdi, ning kõrgelt pilvedele ja tillukesena tunduvatele linnadele vaatamine.

Lõpuks Madeirale kohale jõudes olime elevust täis- juba lennukist paistsid imelised vaated. Autoga hotelli poole sõites nägime ka lähemalt mägesid ja orgusid, kirevat taimestikku, palmipuid jne jne. Seega sõitsime ja imetlesime vaadet.

Hotellist liikusime kiiresti edasi, et veel õhtul veidi linna uudistada. Kõndisime läbi paar tänavat, et leida mõnus kohvik, kus õhtust süüa, ning nautisime hiiglaslikku einet.

Pärast seda jalutasime veidi linna peal. Temperatuur oli mõnus 18°, mitte nii palav, et üles sulaks, ning samas piisavalt soe, et vähemalt eestlastel oleks hea õues praadi ning ka jäätist süüa.

Õhtul kohaliku aja järgi juba 9-ks olime ajavahest, kuigi väikesest, ja lennust nii kurnatud, et otsustasime varakult voodisse minna. Homne on veel ees ja siis algab ametlik programm ning tulevad uued põnevad kogemused!