Olen alati tahtnud kontrabassi õppida. Juba väikese tüdrukuna piilusin üle lava ääre kontrabasse ja mõtlesin, kui vägev pill see küll on...
Esimeses klassis antakse mulle kätte plokkflööt ning hakkangi seda õppima. Kui jõuan Pärnu muusikakooli, on seetõttu loogiline võtta erialaks flööt. Aastate jooksul saan palju esinemiskogemust ning muusikatarkusi, kuid kui mul avaneb võimalus kontrabassi õppida, haaran sellest kohe kinni ning armun täielikult.
Alustan lisapillina kontrabassi õppimist 2016. aasta maikuus. Järgmisel õppeaastal vahetan eriala täielikult ning olen selle valikuga väga rahul. Kaks aastat hiljem satub minu poognaulatusse võimalus minna õppima Otsa kooli. Olen lõpetamas põhikooli ning plaanin läbida Pärnus gümnaasiumi ja samal ajal saada lõputunnistus Pärnu muusikakoolist, aga käia paralleelselt ka Otsa koolis. Hakkan valmistuma sisseastumiskatseteks eelõppesse, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekib tunne, et asjad ei lähegi nii, nagu plaanitud. Paar nädalat enne katseid saab asi selgeks; teen katsed põhiõppesse kutsekeskharidusse Otsa koolis ning kolin Tallinnasse. Siis algab lõpueksamitega paralleelselt käbe õppimine ja seda ikka selleks, et kindlasti sisse saada.
Juuni alguses astungi põksuva südamega katsetele ning teen need ära. Paari ootusäreva nädala pärast tuleb rõõmusõnum: sain sisse!
************************************************************************************
Esimene poolaasta uues koolis on möödunud väga hästi: olen harjunud uue elukorraldusega ning esinemisi tegin küllaga. Algus oli küll veidi hirmutav, aga nüüd tundub, et see on olnud parim otsus minu teekonnal muusikas.
Nüüd, kus olete lugenud minu lugu, jagan ühe klõpsu ning video hiljutistelt esinemistelt, et saaksite tundma ka mind kui muusikut:
Pilt Jaani kiriku lõunakontserdilt 21.02.19, klaveril Tiiu Maasing, klõpsu tegi Heidi Tooming:
